Küla ajalugu

Kirimäe on pika ja kuulsusrikka ajalooga küla, millest annavad tunnistust arvukad mälestised: viis muistset asulakohta, muistsed põllud, kalmistu ja kivikalme.

Väga oluline leid nii Eesti ja Läänemaa kui ka Põhjamaade esiajaloost on 1923. aastal Kirimäe Kabelimäelt kruusavõtmise käigus leitud põletusmatus 6. sajandist. Leid sisaldas ohtralt panuseid (kokku 174 eset ja fragmenti), mis on sarnaste leidude hulgas tähelepanuväärne. Kirimäe matus sai laiemalt tuntuks tänu arheoloog M. Schmiedehelmile.

Kirimäelt paar kilomeetrit kirde pool asub Hallimäe linnusemägi. Hallimägi pärineb noorema rauaaja lõpust ning pakkus ümberkaudsetele elanikele kaitset vaenlaste eest.

1999. aastal leidis Kirimäe küla elanik kartuleid võttes väikese kivikirve, mis on arheoloogide hinnangul 3500 aastat vana. Kirimäe külast on leitud ka Eesti vanimad vikatid. 

Kirimäe mõisat (saksa k Kirrimäggi) on esmamainitud 1569. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Peter Lebedevile. Algselt poolkelpkatusega ühekorruseline kivihoone on ehitatud arvatavasti 18.-19. sajandi vahetusel.

 

“Arheoloogiga Eestimaa teedel” ja interneti põhjal koostanud E. Teder.

%d bloggers like this: